Autismist

Autismispekter on lai, mis tähendab seda, et vaatamata sarnastele joontele on siiski iga autistlik inimene unikaalne. Nagu värvispekter vikerkaares.
Autism mõjutab eelkõige inimese sotsiaalsust – suhtlemisvõimet, suhteid teiste inimestega, seda kuidas ta enda jaoks maailma tajub ja tõlgendab.

Autistlikud inimesed on inimesed nagu meie kõik, lihtsalt meist pisut erineva maailmataju, kultuuri ja suhtlusnormidega. Nagu teine rahvus näiteks.
Teraapiad aitavad autistlike lapsi arendada ja peredel paremini toime tulla eripärase eluolukorraga.

Nii nagu igal inimesel võib esineda erinevaid ravitavaid ja mitteravitavaid tervise- ja arenguhäireid, nii ka autistlikel.
Oluline on teada, et vaimupuue ei ole autismi orgaaniline osa, kuid on olemas autistlikke vaimse mahajäämusega lapsi ja inimesi. 

Osa autistlikke lapsi suudab elada ja toimida eakohaselt üsna iseseisvat elu, samas kui teistel võib esineda probleeme õppimise, koolis-lasteaias käimise, poes käimise ja igapäeva tegevustega. Nii nagu tegelikult ka tavalastega.

Paljudel autistlikel inimestel esineb meelte üli- ja alatundlikkust.
See tähendab, et nende meeled (kuulmine, maitsmine, haistmine, nahatundlikkus, nägemine) võivad olla mõjutatud meie jaoks täietsi tavalistest helidest, puudutustest, maitsetest, lõhnadest, valgusest, värvidest jms.

Aspergi sündroom on üks autismi vorme. Seda nimetust maailmas on hakatud kasutama aina vähem ja diagnoosimisel märgitakse, et inimene oma eripäraga sobitub autismispektrile.

Autismi teadlikkuse tõstmine on vahel päris keeruline, sest autistlike inimeste puhul ei paista eripärad kuidagi silmaga nähtavalt välja: autistlike laste vanemad ütlevad sageli, et teised inimesed peavad nende last lihtsalt üleannetuks või kasvatamatuks.